Ruovdeluoddamusea

Musea lea dál gitta divvuma dihte. Dan áigge ordnejuvvo reaissut historjjálaš togain oppa riikkas ja Togahállas, gos oassi ruovdeluotta kulturárbi seailluhuvvo, gos sáhttá vásihit buoremusa čoakkáldagas moatti dilálašvuođas rahpama rádjái mii lea plánejuvvon 2020.

Prinsa August lea máilmmi boarráseamos atnuválmmas lokomotiiva

Ruovdeluoddačoakkáldat doallá riikkaidgaskasaš čohkkaluohká ja siskkilda badjel 300 fievrru 1800-logu beallemuttus gitta otnábeaivái, daid olis Prins August mii lea máilmmi boarráseamos, atnuválmmas lokomotiiva. Čoakkáldagas leat maid diŋggat ja stuora govvaarkiiva. Museas doaimmahuvvo dutkan ja divvun antikváralaš vugiiguin, seailluhan ja fuolahan dihte fievrruid main lea kulturhistorjjálaš árvvut.

Historjjálaš maŋošgeahčastat

1900-logu álggus álggii diŋggaid čohkken main anildedje historjjálaš árvvu boahttevaš museai. RR(SJ) viiddes ossodat Malmö Báltalaš čájáhusaš 1914 bijai vuođu Ruovdeluoddamuseai mii rahpasii jagi maŋŋel moatti lanjas RR(SJ) oaivekantuvrra olis Vasagáhtas Stockholmmas.

Loka ja vávnnaid eai sáhttán čájehit ovdalgo 1940-logu álggus ja dalle muorraskájas Tomtebodas Stockholmma olggobealde, mii šattai Vasagáhta doaimma lasáhussan. Ii gollan guhká ovdalgo museaoassi Vasagáhtas steŋgejuvvui. Dárkilis mállet skálát 1:10 čájehuvvuje 1950- ja 60-logus Torsgáhtas ja Stockholmma C:s ovdalgo olles musea johtinlásta loahpalaččat jođii Stockholmmas Gävlii rahpan dihte doppe 1970. Jagiid 1985-2017 gaskkas gevtojuvvui namma Ruoŧa ruovdeluoddamusea. Moadde jagi 2000-logus dollui museadoaibma Ängelholmmasnai.

Stáhta lea jođihan Ruovdeluoddamusea álggu rájis, ruovdeluotta dehe fievrridansuorggi máŋgga sierra oaiveolbmá áigge. Ođđajagi 1. 2018 rájis Stáhta maritima museain lea vástu doaimmas , dál namain mii álo gevtojuvvo beaivválaš gielas Ruovdeluoddamusea.